Viirpelargoon "Horizon Ripple Raspberry"

Enamiku jaoks on pelargoon eelkõige toataim. Tuleb välja, et ta kasvab edukalt ka lillepeenras, teda kasutatakse linna haljastuses. Lillearmastajad kasvatavad neid rõdul, kaunistavad välistreppi ja verandat.
Nimetus tuleneb kreekakeelsest sõnast "pelagros" - toonekure nokk ja on tingitud vilja kujust, mis meenutab toonekure nokka. Sugukonnas ligi 250 liiki, mis pärit peamiselt Lõuna-Aafrikast. Suure panuse pelargoonide arendamisesse on andnud Saksamaa. Pelargoonid on valgust armastavad, vähenõudlikud, elavad kergelt üle niiskuse puudust, kuid samas armastavad seda. Ei talvitu avamaal.
Paljundamine: seemnete ja pistikutega. Pistikud lõigatakse taimede sigimikest, mis talvituvad kasvuhoones +10+12 kraadi juures. Pistikutega paljundamise puhul tõstetakse kasvumajas temperatuuri +16 kraadini ja taimed alustavad kasvamist. Pistikud juurduvad liivas või perliidis +18+20 kraadi juures 2,5-3 nädalaga.
Pärast seda istutatakse pistikud kuni 9 cm läbimõõduga pottidesse ja viiakse kasvulavadesse karastamiseks ja edasiseks kasvamiseks.
Välja võib istutada pärast kevadiste öökülmade möödumist, kui paljundatakse seemnetest, tehakse külv detsembrist veebruarini. Noored taimed hakkavad õitsema 13-20 nädala pärast.
Substraadiks kasutatakse segu turbast ja liivast. Tõusmed ilmuvad 2-3 nädala pärast. Kahe-kolme täislehefaasis pikeeritakse. Paremaks võrsumiseks kärbitakse 5-6 lehe pealt.

* Paljud inimesed kasvatavad pelargooni, kui üht kõige vähemnõudlikumat taime, kuid peale selle, pelargooni lõhnavate liikide aroom peletab eemale koisid. Paljud teavad, et pelargoon aitab vabaneda unetusest, neuroosidest ja mõningatest teistest närvisüsteemi haigustest.
Pelargooni pistikud lastakse kergelt kuivada, seejärel istutatakse kobedasse, kergelt niisutatud segusse turbast, lehemullast ja liivast. Pistikute juurdumiseks võetud muld on soovitatav eelnevalt desinfitseerida, näiteks kasta keeva veega või hoida 15-20 minutit tugevalt köetud ahjus. Ööpäev kuivatatud pistikud tuleb enne juurduma panekut asetada söepulbrisse. Juurduvad enamasti kuu aja jooksul. Pistikud, mis on juurdunud juba varakevadel, hakkavad juba suvel õitsema. Pistikud, mis on juurdunud suve lõpus, hoitakse talvel jahedates tingimustes, ja istutatakse talve lõpus, kevade alguses ümber.
Muideks, kõige elementaarsem hoolitsemine - see on perioodiline mulla pealmise kihi kobestamine potis, kahjustunud või kolletunud lehtede eemaldamine, äraõitsenud õisikute eemaldamine. Kevadel lõigatakse varred 1/3 võrra tagasi, see soodustab harunemist.
Oluline: enne seda, kui tuua pelargoon aeda või rõdule, tuleb teostada profülaktiline töötlemine fungitsiididega, kuna need taimed on vastuvõtlikud sellistele haigustele nagu pelargooni rooste, jahukaste ja ebajahukaste. 
Kasvatamisprobleemid.
* Varred paljastuvad alt poolt, lehed on väikesed, nõrk õitsemine - valguse puudus, parim koht pelargoonile on lõuna poolne aknalaud.
* Varred on alusel mustaks tõmbunud - haigestumine musta jalga, mille on esile kutsunud liigniiskus mullas, eriti jahedas ruumis. Taimed on parem hävitada.
* Lehed kolletuvad - vähesest kastmisest, suvel kastetaks pelargooni 2-3 korda nädalas. Kui taimede kasv on aeglustunud ja nad ei õitse, on võimalik, et taim vajab ümberistutamist. Pealtväetage taimi regulaarselt kevadel ja suvel. 
* Taim kasvab liiga jõudsalt, moodustades suuri rohelisi lehti, õitsemine puudub või õitseb nõrgalt - väetise liig, eriti, kui ei ole kasutatud kaaliumväetisi, vaid suurel hulgal lämmastikku. Ärge ületage doose, mis on märgitud instruktsioonis.
* Lehtedele ilmuvad kollased laigud, mis tasapisi hõlmavad kogu lehe, või roostesed laigud lehe ülemisel või alumisel osal - pelargooni rooste, taimi tuleb koheselt töödelda fungitsiididega.
Pelargooni kahjurid - kõige sagedamini kahjustab seda taime punane võrgendilest, lehetäi ja valgetiib.

Loe rohkem "Seemnemaailma" lugemissaalis: "Imepärane pelargoon".